Minust

FOTOGRAAF KADI PRANTS

Olles pikalt kontoritööl oli koguaeg see „miski“ puudu. Suhtun endiselt kirglikult oma erialasesse valdkonda (kvaliteedijuhtimine ning tööohutus- ja tervishoid), kuid selles ennast loominguliselt väljendada on äärmiselt raske. Samas on mul seljataga 15 aastat lavakogemust iluvõimlejana ning tantsijana ja tundsin, et on aeg tulla tagasi loominguliste tegevuste juurde.

dsc_6713w

12 aastat tagasi sain kingituseks oma esimese peegelkaamera ja pildistasin kõike, mis ette juhtus: loodust, inimesi, tüdrukute õhtuid, sünnipäevasid. Käisin läbi ka mõned koolitused aga sellel hetkel ei aimanud, et sellest hobist võiks minu töö saada. 2016 aastal läksin oma armsa ristitütre Steffi Gerilini sünnipäevale ja ta vanemad olid endale just uue hübriidkaamera soetanud. Kasutada nad veel seda eriti ei osanud ja nii ma haarasingi kaamera oma kätte ja jäädvustasin kogu õhtu. See oli nii vägev tunne, et otsustasin ka endale uue kaamera osta ja hakata jälle pildistama ning end selles vallas arendama.

 

Isegi peale pikaajalist lavakogemust olen ma introvert. Fotograafia avab minus aga ekstraverdi omadused: tahan olla inimeste keskel, nendega suhelda, leida viise nende enesekindlust tõsta, panna naeratama.

Tahan kogeda uusi ja ootamatuid olukordi, ma tunnen kuidas see annab mulle energiat juurde. Usun, et on oluline teada, mis teeb inimest õnnelikuks – fotograafia on kindlasti üks asi – ja mis parim, ma võtan selle kaasa nii reisile, lapse sünnipäevale, sõbranna tüdrukute õhtule kui ka teistele vahvatele üritustele.

 

 

Meditatsiooni mõiste ei sisalda enam ammu endas vaikselt istumist ja hingamist – meditatsioon on see, mis toob sind kohale käesolevasse hetke ja laseb sul tunda end hästi, on see siis tantsimine, joonistamine või pildistamine.